Vanasti uskusid paljud rahvad, et loomadel on imetegevad võimed ja et nad suudavad peletada eemale halbu vaime ja kurje jõude.
Kaua aega tagasi, enne kui Kristus maa peal kõndis ja isegi enne Buddha aega elasid Kagu-Aasias, Burmas, (praegu Myanmar) inimesed, keda kutsuti khmeerideks. Khmeerid uskusid loomade imevõimesse peletada eemale kurja.
Lughi nõlvadel asus sel ajal Lao-Tsuni tempel, kus elasid khmeeridega koos sada kuldsilmset, pika valge karvaga templikassi. Loomad olid khmeeri preestrite hingede hoidjateks ja kaitsjateks kui need lahkusid elust ja ootasid uuestisündi, et kõrgemate preestrina puhtust ja täiust saavutada.
Templis elas kuldse habemega Suur Laama, kõikide preestrite juht. Tema elu oli pühendatud tervenisti Tsun-Kyan-Kse kummardamisele. Tsun-Kyan-Kse oli kuldsetes riietes, kiirgavsiniste silmadega jumalanna, kes juhtis preestrite hingede kulgemist peale seda kui nood lahkusid ühest elust, et siirduda järgmisse.
Ühel selgel õhtul istus auväärt Mun Ha jumalanna kuju ette palvele. Tema kõrval istus tema ustav kass Sinh. Nagu teistelgi templikassidel, olid ka Sinhil kuldsed silmad ja valge karv. Kõrvad, nina, saba ja jalaotsad olid tal tumedad, maa värvi.
Sel õhtul aga, kui Mun Ha palvetas, tungisid templisse mõned sissetungijad Siiamist, riigist, mille nimi praegu on Tai ja tapsid peapreestri tema troonil. Mun Ha silmad kustusid ja ta ei näinud enam igavest jumalannat. Seepeale pani Sinh oma käpad ülla õpetaja rinnale ja pööras näo Tsun-Kyan-Kse kuju poole.
Kui Sinh jumalanna poole vaatas, juhtus imepärane muudatus. Kitahid, kes olid jooksnud kokku Mun Ha ümber, nägid, et Sinhi valgele karvale ilmus äkki kuldne toon, nagu oli jumalanna rüül, tema silmad aga muutusid samasugusteks kiirgavateks safiirsinisteks, nagu jumalannalgi. Käpad muutusid aga puhtaks ja valgeks, nagu lumi selle piirini, kus need kokku puutusid peremehe püha kehaga.
Seejärel suunas Sinh oma pilgu pronksist ustele templi sissekäigu ees. Kitahid mõistsid Sinhi märguannet, kiirustasid uste juurde ja sulgesid need kiiresti, päästes sellega templi teiste Siiami sissetungijate rüüstamise eest.
Sinh jätkas Mun Ha troonil istumist seitse päeva, vaadeldes jumalanna poole.
Seitsmendal päeval ta suri, võttes endaga kaasa oma peremehe puhta ja täiusliku hinge. Seitse päeva pärast seda kogunesid kitahid Tsun-Kyan-Kse kuju ette, et valida Mun Ha järeltulija. Nendega koos kogunesid sinna ka kõik templikassid.
Preestri palvetamise ajal muutus äkki kõikide kasside karv kuldsetooniliseks, nagu Sinhil oli olnud. Nende silmad muutusid säravsiniseks, käpaotsad aga puhas-lumisvalgeks.
Vaikselt kogunesid kassid ümber noorima kitahi ja valisid ta Mun Ha järeltulijaks. Sellest päevast alates oli pühadel kassidel Burmast kuldse udu värvi karv, safiirsinised silmad ja jalad, mis puhtad ja valged, nagu äsja langenud lumi.